Säʹmmlai soti-kääzzkõõzz da lääʹjjšiõttummuš

 

Jiijjâsǩiõllsai kääzzkõõzzi miârktõs säʹmmlaid

Ǩiõll lij čooud vuârrvaaiktõʹsse da fiʹttjum šõddma. Tõʹst lie še määŋg jeeʹres miârktõõzz. Ǩiõll lij juʹrddemneävv, da tõt kuâdd kulttuurlaž juʹrddemnaaʹlid. äärvaid da miârktõõzzid di nâânad jouʹǩǩe kuullmõõžž. Täk lie jeäʹrben uuccbõs-sââʹjest åårrai meer- da narodjooukid tääʹrǩes ääʹšš.  Sääʹmǩiõlâst lie mäŋgg õhttvuõđ säʹmmlai oummi pueʹrrvââjjma, identitetta da sosiaalʼlaž kõõskid. Jieʹnnǩiõl âânnmõš kääzzkõõzzin vueiʹtlvâstt cõggsateʹmes vuârrvaaiktõõzz da tuõtt tuʹlǩǩummšid. Tõt oudd še sââʹj tobddmi ǩiõttʼtõõllmõʹšše da rääjj vuâđ ämmatneeʹǩǩ di äʹššneeʹǩǩ kõskksaž naʹddjummša. Ǩiõl paaldâst kulttuurlaž fiʹttjummšest vuäitt še leeʹd jõnn miârktõs kääzzkõõzz da hååid tässa, vaaiktemvuõʹtte di äʹššneǩ- da puõccistaanvuõʹtte. Sääʹmǩiõl da kulttuur välddmõš lokku lij juõʹǩǩka soti-sueʹrj ämmatneeʹǩǩ – nuʹtt še lääʹddǩiõllsa – tuâjjan.

 

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi õõʹnni

Jieʹnnǩiõl miârktõs pâjjan sääʹm ââʹǩǩoummi da päʹrnnpiârrji kääzzkõõzzin, psykososiaalʼlaž kääzzkõõzzin di vuõss- da viõhsshååidast. Sääʹmǩiõl, aainâs čuuʹt vaarvuâlai aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl, lie jåʹttlõnji jeällʼjeʹmen. Määŋg sääʹmnuõr da nuõrr vuõrâsoummu ouʹdde äärv ǩiõllses da kulttuurses, da haaʹlee päärneez šõddâm sääʹmǩiõllsiʹžžen. Tõn tuärjjõsân sij taarbše sääʹmǩiõllsaž piârkääzzkõõzzid, mâʹte ouddmiârkkân päärna ravsmem da ouddnem seuʹrrjummša vuäpstõõǥǥâst, tuärj määŋgǩiõllsažvuõttškoouʹlʼjummša di jeeʹresnallšem terapiakääzzkõõzzid. Õinn jeänab sääʹmpäärna lie tiuddsääʹmǩiõllsa, mõõn âlgg še väʹldded lokku jeeʹres kääzzkõstaʹrjjummšest.

Sääʹmǩiõll lij täujja sääʹm ââʹǩǩoummust vuõssmõs da pueʹrmõsân silttuum ǩiõl. Ââʹjj da mošttčuõlmi mieʹldd sij vâjja läʹpped mââʹjben mättjeʹmes lääʹddǩiõl tääid. Jiijjâsǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž håidd- da håivvpirrõs di kõõski seeiltummuš jiijjâs õutstõʹsse poʹhtte staanvuõđ tobddmõõžž da tuõʹllʼje säʹmmla äʹššneeʹǩǩ toiʹmmjemoodd âʹlnn.

Jieʹnnǩiõll lij tobddmi ǩiõll. da tõʹst lij jõnn miârktõs pukid ââʹǩǩjooukid, ko ǩiõttʼtõõlât vaiʹǧǧes aaʹššid. Ouddmiârkkân psykososiaalʼlaž kääzzkõõzzin vuäǯǯat tuʹtǩǩummši mieʹldd pueʹrab puåđõõzzid äigga, ko ämmat-tuâjjlai da äʹššneeʹǩǩ ǩiõll- da kulttuurtuâǥǥa lie seämma. Viõhss- da vuõsshååidast lij täujja kõõččmõš kriittlaž pooddin, kuäʹss ǩiõlâst vuäitt leeʹd čouddi miârktõs, måttmešt juʹn-ba tõʹst, što puõcci peäss jieʹllmen.

 

Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ soti-kääzzkõõzzin

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ vuâđđan jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõõzzid lij vuâđđlääʹjjest da sääʹm ǩiõll-lääʹjjest. Säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt alggmeeran ǩiõlâs da kulttuuʹres tuõʹllʼjummša di oouʹdummša. Tõt kuâskk še soti-kääzzkõõzzid. Säʹmmlain lij säʹmmlai dommvuuʹdest vuõiggâdvuõtt ââʹnned kääzzkõõzzid jieʹnnǩiõlines.(aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõlivuiʹm). Tät kuâskk nuʹtt sääʹmvuuʹd kooʹddi, kåʹddõhttmi, Lappi puõccihåiddamvuuʹd ko riikkvaaldâšm veʹrǧǧniiʹǩǩid mieʹldd looǥǥeeʹl kõskkuum da liâđǥlânji puuʹtʼtum kääzzkõõzzid. Tät puätt še juätkast kuõskkâd vuâđđeemvuâlaž Lappi soti-mäddkååʹdd leʹbe organisaatio, koozz kääzzkõõzzi jäʹrjstemvaʹsttummuš serddai.

Liiŋk:           

 

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummuš

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj mieʹldd soti-kääzzkõõzzin vaʹstteei veʹrǧǧniiʹǩǩi âlgg ââʹnned huõl tõʹst, što sij organisaatiost lij riʹjttjeei mieʹrr sääʹmǩiõllsaž tuâjjlain. Ǩiõlltäiddsaž tuâjjlai vääʹnest âlgg ââʹnned huõl tuʹlǩǩummšest. Sääʹm äʹššneeʹǩǩest da puõccjest lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad äʹššǩiiʹrjeez jåårǥlõttum jieʹnnǩiõllses. Säʹmmla vuõiggâdvuõtt sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid ij leäkku ǩidd tõʹst, silttad-a son lääʹddǩiõl leʹbe ij.

Veʹrǧǧniiʹǩǩi âlgg oouʹdeed jiijjâs toiʹmmjummšest sääʹmǩiõli âânnmõõžž. Takai vuâđđjurddjen lij, što sääʹm äʹššneǩ vuäǯǯči jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõõzzid jeeʹrab kaiʹbbjemtaa. Kääzzkõõzzid jäʹrjsteei da taʹrjjeei veʹrǧǧniiʹǩǩi âlgg tõn diõtt plaanmallânji da juʹn ääiʹjstes vaʹrrjõõttâd sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõʹtte. Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid âlgg aktiivlânji teâđtem da kääzzkõsohjjeem veäkka taʹrjjeed sääʹm äʹššniiʹǩǩid.

 

Jieʹnnǩiõll da kulttuur soti-lääʹjjšiõttummšest

Määŋg soti-sueʹrj lääʹjjest auʹǯǯjet väʹldded lokku äʹššneeʹǩǩ ǩiõl da kulttuurtuâǥǥa.

Tiõrvâsvuõtthuâll-lääʹǩǩ âânn seʹst viiʹttjõõzz sääʹm ǩiõll-läkka. Sosiaalhuâll-lääʹjj mieʹldd äʹššneeʹǩǩ ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž tuâǥǥas âlgg väʹldded lokku kääzzkõõzzid plaaneen da taʹrjjeen. Lääʹjjest puõcci sââʹjest da vuõiggâdvuõđin di lääʹjjest sosiaalhuâl äʹššneeʹǩǩ sââʹjest da vuõiggâdvuõđin tuõđât še, što puõcci leʹbe äʹššneeʹǩǩ jiijjâsnallšem taarbid di suu jieʹnnǩiõl da kulttuurtuâǥǥa âlgg väʹldded lokku hååid/kääzzkõõzzid plaaneen da taʹrjjeen. Täid tuõđât še päärnaisuõjjlemlääʹjjest di puäʹresoummi- da lääʹmesoummikääzzkâʹsttemlaaʹjjin.

Õõutverddsažvuõttlääʹjj mieʹldd ij ni ǩeän vuäǯǯ šiõtteed jeeʹresärvvsaž sâjja jm. kääzzkõõzzid jäʹrjsteen. Tät ij miârkkšõõv tõn, što seämmanallšem kääzzkõõzz pukid oummid staanče riʹjttjeei tääʹssärvvsaž lopp-puʹhttem. Kääzzkõõzzi õõutverddsaž vuäǯǯamvuõtt vuäitt oudlded positiivlaž spesiaalâânnmõõžž spesiaalsââʹjest åårrai meer- da narodjooukid, mâʹte ouddm. säʹmmlaid. Lääʹjj seʹst ââʹnnem čårstemǩiõld kuâskk eetnlaž alggpuättmõõžž lââʹssen sooǥǥbeäʹl, ââʹjj, ǩiõl, åskldõõǥǥ, väimmjurddi, vueiʹnlmid, tiõrvâsvuõttvueʹjj da lääʹmesvuõđ.

Liiŋk:

 

Ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž tääʹvtemvuõtt

Kääzzkõõzzi ǩiõlʼlaž tääʹvtemvuõtt lij ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest tääʹrǩes oudldõs. Jos oummust ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jie tiõuddu. lie suʹst jeeʹres lääʹjjest šiõttuum vuõiggâdvuõđ vaarâst kuâđđjed še teâuddjeǩani. Ǩiõlʼlaž tääʹvtemvuõtt miârkkšââvv tõn, što äʹššneeʹǩǩest leʹbe puõccjest lij vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad teâđ da kääzzkõõzz jiijjâs leʹbe suu fiʹttjem ǩiõʹlle. Takai vueʹjjest tõt miârkkšââvv, što ooumaž vuäǯǯ kääzzkõõzz, šâdd fiʹttjum, fiʹttai håidd- da toiʹmmjemvuäʹppõõzzid da pâstt še jiõčč kueʹdded vaʹsttummuž jiijjâs hååidast da ääʹššest. Aainâs uuʹccbõsjooukid kuullʼji âlgg vuäǯǯad nokk teâđ, što sij silttee ooʒʒõõttâd kääzzkõʹsse leʹbe hoiddu da ââʹnned sosiaalʼlaž vuõiggâdvuõđid mâʹte väʹlddnarod âânn.

Kõõččmõš mäcc nuʹtt äʹššneǩtuõjju ko kääzzkõõzzi jäʹrjstummša  Lie-ko kääzzkõõzzi jäʹrjstemnääʹl plaanum da siltteet-a äʹššniiʹǩǩin leʹbe puõccjin kaaunõõttâd nuʹtt, što šâʹdde vueiʹttemvuõđ kuhttubeällsaž vuârrvaaiktõʹsse? Tän vueiʹtet vueiʹnned äʹššneǩvuässadvuõđ  spesiaalkõõččmõšân. Kääzzkõõzzi jäʹrjstemnaaʹlid, kääzzkõsohjjummša da -vuäʹpstõõzzid di äʹššneǩ-kaaunõõttmõõžžid âlgg pâʹstted šiõttõõllâd spesiaaljoouki taarbid. Ođđ liâdǥlaž kääzzkâʹsttemhääm käʹǧǧe jiõččmääinlaž äʹššeem miârktõõzz. Tääʹzz kuuleeʹl taʹrjjeemnalla âʹlǧǧe leeʹd riʹjttjeei sääʹmǩiõllsaž teâtt, materiaal da äʹššeemvueiʹttemvuõtt.

Alggmeerai ǩiõččâmkuuʹlmest kääzzkõõzz tääʹvtemvuõđ kriteeʹren lie ǩiõlʼlaž tääʹvtemvuõđ lââʹssen kulttuurlaž tääʹvtemvuõtt. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz vuäiʹtte leeʹd vaiggeen tääʹvtemnalla, jos kääzzkõstaʹrjjeei jie toobdâstt da ciʹstte kulttuurlaž tuejjeeʹjid leʹbe vueiʹtlvaž fyyslaž da teägglaž cõgldõõzzid. Täi paaldâst kääzzkõõzz õõlǥči leeʹd kulttuurlaž ǩiõččâmkuuʹlmest šiõttâl (engl. appropriate) da primmsallaš (engl. acceptable).

Ämmat-tuâjjlai kulttuurlaž fiʹttjõs da vuârrvaaiktõstääid lie čooudsââʹjest äʹššneǩ-kaaunõõttmõõžžâst. Måtmešt kõõččmõš lij riʹjttjeei ääiʹj vaʹrrjummšest, aainâs jos kääzzkâʹsttemšõddmõʹšše koʹlle jeeʹrab vaʹǯǯtõõzz. Kulttuur pirr puästtad fiʹttjummuž da tropnnâmvaarid vueiʹtet vieʹltted lââʹzzteeʹl ämmat-tuâjjlai kulttuurlaž silttummuž da vuârrvaaiktemtääidaid. Tääzz kooll še täidd tuejjeed tuulki veäkka.

Lââʹssteâđ: Teâttkääiv: OM ; Ware 2013

Kulttuursensitiivlažvuõtt, kulttuurlaž kompeteʹnss da kulttuurlânji staanum

Kulttuursensitiivlažvuõđ fiʹttõõzz ââʹnet mäŋggan jeeʹres miârktõõzzâst. Täujja tõin viiʹttjet äʹššneeʹǩǩ kulttuur lokku väʹlddma kuulli silttummša, reâuggorientaatioid leʹbe mõõnteeʹlmid.  

Kulttuursensitiivlažvuõđ da kulttuurlaž kompeteeʹns leʹbe silttummuž vueiʹtet vueiʹnned seämma proseeʹss jueʹtǩlmen, koon täävtõsân lij kulttuurlânji staanum kääzzkâʹsttemšõddmõš. Kulttuursensitiivlažvuõtt lij vuõssmõs podd, kååʹtt miârkkšââvv kulttuurlaž järrnummši tobdstummuž da tõi miârktõõzzi ciʹsttjummuž. Mâŋŋa tõn lij kulttuurlaž siltteem haʹŋǩǩummuš, teâđstem lââʹzztummuš tõʹst, mõõn nalla kulttuurlaž tuejjeei vaaikte vuõʹjjid. Tõt lij teâđstem- da mättjemproseʹss, koon oudldõssân lij tuâjjla jiiʹjjes kulttuurlaž vuõʹjji, äärvai da šiõttõõttmõõžž tobdstummuš da ǩiõttʼtõõllmõš di tääid toiʹmmjed ciʹsttjeeʹl da viõkkšânji oummivuiʹm, kook puäʹtte jeeʹres kulttuurlaž konteeʹkstin. Tõt šâdd kuʹǩes vuârrvaaiktõsproseeʹssi mieʹldd da ođđan ođđ kulttuurlaž kaaunõõttmõõžžin  di reâuggõutstõõzzi da säimmsi kõskknaž reflektio mieʹldd.

Äʹššneeʹǩǩ leʹbe puõcci kulttuurlaž staan tobddmõõžž lij tuõttum leeʹd tääʹrǩes kääzzkõs- da håiddšõddmõõžž kriteeʹren. Kulttuurlânji staanum (engl. culturally safe) lij alggmeervuâlǥaž teoreettlaž fiʹttõs, kååʹtt lij rajjum Ođđ-Seelaantâst, maori ǩiõččâmkuuʹlmest håiddtuâj vaʹǯǯtõõzzid da taarbid vaʹstteem diõtt. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž sääʹn oadjebas ââʹnet vaʹstteei miârktõõzzâst. Vuäʹnkânji tõin juuʹrdet äʹššneeʹǩǩ leʹbe puõcci tobddmõõžž tõʹst, što suu identiteʹtt ij leäkku pijjum kõõččmõõžž vuâlla, ašttum, occnjõššum leʹbe kuõđđum teâđsteeʹl vuâmmšeǩani. Tõt maaccad  äʹššneeʹǩǩ tobddmõõžžid vuâmmšemnalla. Kulttuurlânji staanum ij kuul tåʹlǩ eetnlaž jiiʹjjesnallšemvuõđi tobdstummša, peʹce miârkkšââvv še ouddmiârkkân sooǥǥbeälla, ämmtallaš, sosiaalʼlaž da tällõõzzlaž sâjja, jiâllum jieʹllma leʹbe -jieʹllemvuâkka kuulli määŋghämmsažvuõđ pueʹrab teâđstummša.

Täin aaʹššin vuäiʹtte leeʹd vuõigg leʹbe kõõsklaž  miârktõõzz kääzzkõõzz tässa da vaaiktemvuõʹtte. Tõk koʹlle äʹššneeʹǩǩ leʹbe puõcci tobddâm naʹddjõʹsse. Tõʹst lij miârktõs määŋgai alggmeerai vuäzzlai kääzzkõõzzid leʹbe hoiddu ooʒʒõõttmõʹšše leʹbe ooʒʒõõttmõõžž läʹǧstummša di čõnnõõttmõʹšše. Tuʹtǩǩummši mieʹldd määŋgain säʹmmlain vuäitt leeʹd vaiggâd naʹddjõõttâd sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid jie-ka sij tõn diõtt ââʹn tõid. Tät vuäitt viikkâd tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrvââjjamjeäʹrdõõzzi šorrnummša.  

Lââʹssteâđ:  Abbot & Chase 2008; Cooney 1994; Rasmden 1992 ja 2002; Wepa 2004 ym Culturally; Williams 1999; Smye & Brown 2002; Brascoupe & Waters 2009 ym.; Papps & Ramsden 1996, 493-494; Jungersen 2002, 4; Brascoupe & Waters 2009).